Saturday, January 1, 2011

Kanzashi lillede lummuses

Need imelised õied on võitnud minu südame. Enne jõule jõudsid minu postkasti Amazonist tellitud targad raamatud, mis juhatasid mind Jaapani käsitöö maailma.
Kanzashi lillede ajalugu ulatub aastasse 1600, mil Jaapani naised hakkasid oma soenguid üles sättima. Algselt oli see teenijannade hobi, kuid üsna pea levis see ka kõrgema klassi jaapanlannadeni. Tänapäeva kultuuris kannavad Kanzashi lilli geishad ja geishade õpilased. Traditsiooniliselt kannavad õpilased suuri ja keerukamaid õiekobaraid. Õied väljendavad ka seda, kui kaugele on noor geisha oma õpingutega jõudnud. Igal kujul ja värvil on oma tähendus. Kahjuks on see iidne traditsioon väljasuremise äärel, sest järjest vähem kannavad jaapanlannad kimanosid ja juustes Kanzashi õisi. Seetõttu kantakse neid õisi ka väljaspool geishade kultuuri ja nii on neist võimalik teha väga erinevad asju. Alusades pruutkkleidi ja juustekaunistustega ning lõpetades sisekujunduse dekoratiivelementidega. Eks siinkohal võib paralleele tõmmata ka Eesti rahvarõivastega, sest ka meie Muhu mustrid on tuntud ja ihaldatud just seetõttu, et need on nii öelda tõlgtud tänapäevasesse võtmesse.
Kanzashi lillede voltimiseks on väga palju erineva keerukusastmega tehnikaid. Lihtsamad on jõkohased igale käsitööhuvilisele, kuid keerukamad nõuavad harjutamist ja käteosavust. Isiklikult võin öelda, et oskan juba kolme erinevat tehnikat :-). Raskustaset lisavad erinevate materjalide ja värvide kombineerimine ning õisi on võimalik teha ka mitmekihilisena. Täpi i-le lisab ühtne tervik, mis tähendab seda, et erinevad õied ja vormid tuleb liita ühtseks rikkalikuks kunstiteoseks. Kõik oleneb ka matrejalist, millest neid valmistada ja kahjuks ei ole ma enda jaoks seda kõige õigemat veel leidnud, kuid otsingud jätkuvad.
Lisan siia mõned näited Internetist:






































Isetehtud kuuseehted

Paar viimast aastat on minu kuuske ehtinud trendikad mustad ja hõbedased klaasikuulid, siis sel aastal oli hoopis teistsugune meeleolu. Soetasin poest mõned valged suuremad klaaskuulid ja otsustasin midagi ise juurde meisterdada. Palju polnudki vaja - natuke vilti, lõnga- ja villajuppe, mõned pärlid ning atlaspaela. Sagedasti tundub, et selliste väikeste vidinate valmistamine ei võta sugugi palju aega, kuid ka sel korral kulus pool päeva (loe: õhtut ja ööd) ja tublisti energiat aga tulemus oli seda väärt.











Tegin juurde ka mõned atlaskuuli. Nende valmistamiseks on vaja penoplastist kuuli kolme erinevat värvi kangast ja lugematul arvul väikeseid nööpnõelu. Esmaslt lõigatakse kangast 9x9cm ruudud ja seejärel kinnitatakse need nööpnõelte abil kuulile. Ühele pallile kulub 42 ruudukest ja umbes-täpselt 210 nööpnõela.